24Oct/20

Filmi režissöör Aleksei Aleksejev näitab oma filmi “Hanepäev”

MTÜ Etnomeedia juhataja Aleksei Alekseev näitab oma filmi “Hanepäev”

29. oktoobril 2020 kell 15.00 Saue Päevakeskuses toimub Hõimupäev, kuhu oodatakse soome-ugri kultuurihuvilisi.

“Hanepäev” – see on  etnograafiline dokumentaalfilm, mis räägib maride sügisesest kalendripühast. Mari rahval on üheks tänase päevani säilinud loodususu kombeks hanepäev. Eesti kalendris on see püha ka olemas, aga seda ei tähistata. Hanepäev on nimelt kadripäevale eelnev päev. See päev on ära nimetatud eestlaste maausukalendris. Maridel on hanepäev sügisene kalendripüha ja selle juured muistsetes aegades.

Filmi tegid:

Diktor: Einar Kraut

Tõlge eesti keelde: Tiina Toomet

Heli ja järeltöötlus: Pavel Višnjakov

Režissöör-operaator: Aleksei Aleksejev

08Oct/20

Ekskursioon Vene talu muuseumisse

Ekskursioon Vene talu muuseumisse

Vähemusrahvuste Keskus Radzima juhatuse liige Niina Peerna korraldas organisatsiooni liikmetele ja oma õpilastele 7. oktoobril ekskursiooni Vene talu muuseumisse, mis asub Pärnumaal Soomra külas. Alati rõõmsameelne ning lahke talu perenaine Ljubov Petrova  tervitas külalisi, hoides käes „karavai“- leib-soolaga . Iga külaline murdis tüki leiba ja sõi seda soolaga. Tutvumine vene kultuuri traditsiooniga algas tervitusest, mida said harjutada ka kõik külalised.

Soola-leivale ja kummardusele järgnes töötava, väga vana samovari nägemine ja tööle panemine. Paljud pole varem näinudki korstnaga samovari nii lähedalt tossamas. Samovar asus sooja vene ahju juures, aga selle ust kohe avada ei lubatud. Ljubov võttis vana kirsa ja küsis selle otstarbe kohta. Selgus, et seda saab  kasutada ka tule paremini põlema puhumiseks lõõtsana.

Peale seda kutsus meid perenaine ühte hämarasse õuel asuva hoone kambrisse, kus süütas petrooliumi lambi. Seal ta jutustas rahvakultuurist, kommetest ja näitas oma esivanemate eluolu ühes Novgorodi oblasti külas. Ljubov  jutustas matrjoškadest. Arvatavasti on nimetus tuletatud nimest Matrjona, tähenduses „tähtis daam“. Matrjoškad võivad olla kolmikud, viisikud, seitsmikud ja veel mitmesuguses muus hulgakombinatsioonis.  Saime teada, et kõige suurem hulk üksteise sisse asetatud matrjoškasid on 72. Kõige väiksem on riisitera mõõtu. Saime näha ehtsat vene ahju. Väga huvitav oli jutt vene ahju paljudest  ülesannetest lisaks sooja andmisele. Ahjus saab toitu valmistada, aga ka lapsi vannitada. Ahju peal on mõnus lebada ja ravida ennast.

Mõne aja pärast lubati ahju uks avada. Uks polnud vanaaegne, aga ahjus keedetud kartuleid niisama lihtsalt välja ei võetud. Poti jaoks on olemas vastav pika varrega abinõu. „Kes tahab potid välja võtta?“ küsis Ljubov. Poisid olid esimesed, kes tahtsid kätt proovida. Mehi ju toidu valmistamise juurde vanasti ei lastud. Seoti siis poistele rätik pähe ja põll ette. Nüüd võis kartulid välja võtta. Kartulid toodi lauale, murti pooleks ja söödi võiga. Või tegi palava kartuli palju maitsvamaks.

Huvi pakkus ka  „tšainaja“ , kus saime näha erinevaid samovare. Vene talu kollektsioonis on ligi  20 erineva kuju ja suurusega samovari.

Edasi juhatas perenaine  suurde taresse, kus toimus kõiki kombeid jälgides tee joomine präänikutega ja barankadega. Külalislahke perenaine jutustas tee joomise kommetest ja valas meile samovarist teed.

Hüvasti jätmise ajal tänasime perenaist Ljubovi toreda päeva eest kommikarbiga ja heade tänusõnadega.

Tagasi tulles korraldasime viktoriini „Vene talu muuseum“. Võitjaks tuli Triin Tõnismäe, teiseks – Heidy Einamann ja kolmandaks – Ronja Hoovi.

 

 

28Sep/20

XI Kunstisalong Vene Kultuurikeskuses

Tallinna Esteetilise Kasvatuse Keskus kutsub osa võtma XI Kunstisalongis “Vassili Jan (Jantševetski) – 145. “Minu usust tugevamat ei ole!”

Kallid sõbrad!

Olete väga oodatud!

XI Kunstisalong toimub 3. oktoobril 2020 algusega kell 14.00 Vene Kultuurikeskuses.

Vassili Jantševetski oli vene kirjanik, ajalooliste romaanide autor. Jantševetski sündis Kiievis kooliõpetaja kreeka klassikute tõlkija perekonnas. Ta elas aastatel 1876–1886 Riias, aastatel 1886–1892 Tallinnas.