Hea koolirahvas – koolijuhid, õpetajad, õpilased!
Head vabariigi aastapäeva teile! See 105. aastapäev on ühtaegu eriline ja samas ka mõrkja maitsega. Ja põhjus on üks ja see sama.
Eelmise aasta 24. veebruaril tunnetasin seda väga teravalt, kui Vabadussõja samba juures kõnet pidades pidin möönma, et mõni tund varem oli Venemaa alustanud suuremahulist sõda Ukraina vastu. Eriliseks teeb see sündmus või see praegune olukord vabariigi aastapäeva selle tõttu, et me oleme pidanud mõtlema oma turvalisusele ja tunneme ennast väga kindlalt. Me oleme uuesti mõtestanud NATO liikmelisuse. Selle, et Eesti Vabariigil on kindlad liitlased. Et me kuulume Lääne ühiskonda, ühtsesse perre, kes kaitseb oma väärtusi. Võib-olla ilma selle sõjata ei oleks me nii palju nendele väärtustele mõelnud. Mõrkja maitse annab muidugi see, et sõjas, jõhkras agressioonisõjas, on hukkunud tuhandeid lapsi. Sajad tuhanded, miljonid on pidanud jätma oma kodud ja koolid. Paljudel ei olegi koolis käia võimalust, aga paljud siiski õpivad. Ja mitmed tuhanded Ukraina lapsed ja noored õpivad Eesti koolides ja lasteaedades. See on meie toetus Ukrainale.
Praegune põlvkond koolilapsi on elanud turvalises Eestis ja ei tea, mida tähendavad okupatsioonid. Ja ei peagi otseselt teadma. Tähtis on see, et me annaksime oma teadmisi ajaloost. Et me annaksime väärtused just sellel skaalal, nagu meie humanistlik inimühiskond seda oluliseks peab, oma noortele edasi. Ja küll nad viivad selle tuletungla ja need teadmised jälle järgmiste põlvedeni.
Me loome võrdsed võimalused kõigile Eesti Vabariigis hakkama saamiseks. 2024. aastal algab kõigis teiskeelsetes koolides eesti õppekeelele üleminek ja 2029. aastaks ei ole meil enam teiskeelseid, ka venekeelseid munitsipaalkoole ega riigikoole. Kõik on eestikeelsed koolid. See tähendab, et Eesti haridussüsteem on siis ühtne. Mõne aja peab veel kannatama, aga küllap see ülemineku periood ka otsa saab.
Õppekavamuudatused, mis on heaks kiidetud ja läbi arutatud väga paljudega teist, jõuavad sellest sügisest koolidesse ja hakkavad rakenduma. Õppekava arenduses oleme me püüdnud luua tervikut. Et õpilastele edasi anda koostöövalmidust, seoste loomise võimet ja austust maailmakultuuride, looduse vastu, keskkonna vastu, aga ka loomulikult eesti keele, kultuuri ja meie rahva vastu.
Sellise vaimustusega oma kodumaast lähevad noored ellu. Tähistavad ka edaspidi kõiki Eesti Vabariigi aastapäevi, ka edaspidi ainult vabas Eestis.
Head Eesti Vabariigi aastapäeva, tüdrukud ja poisid, naised ja mehed!Tõnis Lukasharidus- ja teadusminister
