20Nov/20

“Radzima” kutsub Valgevene kultuuripäevade “Valgevene kaleidoskoop” raames osa võtma konkurssidest

Vähemusrahvuste Keskus “Radzima” kutsub Valgevene kultuuripäevade “Valgevene kaleidoskoop” raames osa võtma konkurssidest

5.-12. detsembril 2020.a  toimuvad Tallinnas Valgevene kultuuripäevad “Valgevene kaleidoskoop”, mille korraldab Vähemusrahvuste Keskus “Radzima”. Nende päevade raames toimub Valgevene luuletaja Pjotr ​​Glebka 115. aastapäevale pühendatud kaks võistlust:

Valgevene luuletaja luuletuste noorte ettelugejate  veebikonkurss “Mu kallis kodumaa”, kuhu on kutsutud osalema Eesti ja välismaised koolinoored. Linkide vastuvõtmine koos luulelavastusega ootame kuni 1. detsembrini. Lõplik  etapp on 5. detsember.

Loominguline konkurss “P. Glebka luuletused joonistustes” toimub 1.10. – 30.11.2020. Lõplik etapp on näituse avamine Nõmme kultuurikeskuses 12. detsembril muusika- ja poeesia õhtu “Mu kodumaa, minu häll  ” ajal.

 

24Oct/20

MTÜ „Etnomeedia“ juht Aleksei Aleksejev naitab oma filme Eesti Rahva Muuseumis

MTÜ „Etnomeedia“ juht Aleksei Aleksejev naitab oma filme Eesti Rahva Muuseumis

31. oktoobril 2020 kell 15:00 Maailmafilmi saalis Eesti Rahva Muuseumi Hõimuklubis toimub Marilaste filmiõhtu, kus  mari soost filmitegija Aleksei Aleksejev  näitab etnograafilisi dokumentaalfilme „Lõikuspüha“ (2015) ja „Hanepäev“ (2020). Filmiõhtu on pühendatud Mari Vabariigi 100. aastapäevale.

 „Lõikuspüha“ 2015 (34 min)

Film tutvustab Tatarstanis elavaid idamarilasi ja nende 2. augustil toimuvat lõikuspüha. Sellel päeval tuuakse aiasaadusi ja põlluande pühitsetud lauale. Pärast lõikuspüha jagatakse toiduained abi vajavatele vanuritele, suurperedele või teistele, kelle toidulauda need õnnistavad. Nii jutustavad armastusega kingitud aiasaadused nähtaval viisil lugu mari jumala headusest ja lahkusest. Sel päeval austatakse ja tänatakse mari jumalaid koristatud viljasaagi eest. Arvatakse, et nad annavad heaolu ning kaitsevad maaharijaid ja perekonda, eriti emasid.

„Hanepäev“ 2020 (35 min)

Mari rahval on üheks tänase päevani säilinud loodususu kombeks hanepäev. Eesti rahvakalendris on sarnane tähendus olnud kadripäevale eelneval päeval. Maridel on hanepäev sügisene kalendripüha ja selle juured ulatuvad muistsetesse aegadesse. Inimese üheks esimeseks kodulinnuks oli kodustatud hani, keda peetakse üheks targemaks ja õilsamaks linnuks. Hanesid peetakse paljudes Marimaa majapidamistes tänapäevalgi.

Üritus on tasuta.

24Oct/20

Filmi režissöör Aleksei Aleksejev näitab oma filmi “Hanepäev”

MTÜ Etnomeedia juhataja Aleksei Alekseev näitab oma filmi “Hanepäev”

29. oktoobril 2020 kell 15.00 Saue Päevakeskuses toimub Hõimupäev, kuhu oodatakse soome-ugri kultuurihuvilisi.

“Hanepäev” – see on  etnograafiline dokumentaalfilm, mis räägib maride sügisesest kalendripühast. Mari rahval on üheks tänase päevani säilinud loodususu kombeks hanepäev. Eesti kalendris on see püha ka olemas, aga seda ei tähistata. Hanepäev on nimelt kadripäevale eelnev päev. See päev on ära nimetatud eestlaste maausukalendris. Maridel on hanepäev sügisene kalendripüha ja selle juured muistsetes aegades.

Filmi tegid:

Diktor: Einar Kraut

Tõlge eesti keelde: Tiina Toomet

Heli ja järeltöötlus: Pavel Višnjakov

Režissöör-operaator: Aleksei Aleksejev

08Oct/20

Ekskursioon Vene talu muuseumisse

Ekskursioon Vene talu muuseumisse

Vähemusrahvuste Keskus Radzima juhatuse liige Niina Peerna korraldas organisatsiooni liikmetele ja oma õpilastele 7. oktoobril ekskursiooni Vene talu muuseumisse, mis asub Pärnumaal Soomra külas. Alati rõõmsameelne ning lahke talu perenaine Ljubov Petrova  tervitas külalisi, hoides käes „karavai“- leib-soolaga . Iga külaline murdis tüki leiba ja sõi seda soolaga. Tutvumine vene kultuuri traditsiooniga algas tervitusest, mida said harjutada ka kõik külalised.

Soola-leivale ja kummardusele järgnes töötava, väga vana samovari nägemine ja tööle panemine. Paljud pole varem näinudki korstnaga samovari nii lähedalt tossamas. Samovar asus sooja vene ahju juures, aga selle ust kohe avada ei lubatud. Ljubov võttis vana kirsa ja küsis selle otstarbe kohta. Selgus, et seda saab  kasutada ka tule paremini põlema puhumiseks lõõtsana.

Peale seda kutsus meid perenaine ühte hämarasse õuel asuva hoone kambrisse, kus süütas petrooliumi lambi. Seal ta jutustas rahvakultuurist, kommetest ja näitas oma esivanemate eluolu ühes Novgorodi oblasti külas. Ljubov  jutustas matrjoškadest. Arvatavasti on nimetus tuletatud nimest Matrjona, tähenduses „tähtis daam“. Matrjoškad võivad olla kolmikud, viisikud, seitsmikud ja veel mitmesuguses muus hulgakombinatsioonis.  Saime teada, et kõige suurem hulk üksteise sisse asetatud matrjoškasid on 72. Kõige väiksem on riisitera mõõtu. Saime näha ehtsat vene ahju. Väga huvitav oli jutt vene ahju paljudest  ülesannetest lisaks sooja andmisele. Ahjus saab toitu valmistada, aga ka lapsi vannitada. Ahju peal on mõnus lebada ja ravida ennast.

Mõne aja pärast lubati ahju uks avada. Uks polnud vanaaegne, aga ahjus keedetud kartuleid niisama lihtsalt välja ei võetud. Poti jaoks on olemas vastav pika varrega abinõu. „Kes tahab potid välja võtta?“ küsis Ljubov. Poisid olid esimesed, kes tahtsid kätt proovida. Mehi ju toidu valmistamise juurde vanasti ei lastud. Seoti siis poistele rätik pähe ja põll ette. Nüüd võis kartulid välja võtta. Kartulid toodi lauale, murti pooleks ja söödi võiga. Või tegi palava kartuli palju maitsvamaks.

Huvi pakkus ka  „tšainaja“ , kus saime näha erinevaid samovare. Vene talu kollektsioonis on ligi  20 erineva kuju ja suurusega samovari.

Edasi juhatas perenaine  suurde taresse, kus toimus kõiki kombeid jälgides tee joomine präänikutega ja barankadega. Külalislahke perenaine jutustas tee joomise kommetest ja valas meile samovarist teed.

Hüvasti jätmise ajal tänasime perenaist Ljubovi toreda päeva eest kommikarbiga ja heade tänusõnadega.

Tagasi tulles korraldasime viktoriini „Vene talu muuseum“. Võitjaks tuli Triin Tõnismäe, teiseks – Heidy Einamann ja kolmandaks – Ronja Hoovi.