05Jun/26

4. juunil 2026 Eesti lipp saab 142-aastaseks

Uudised

4. juunil 2026 Eesti lipp saab 142-aastaseks

4. juunil 2026 tähistab Eesti rahvas Eesti lipu 142. aastapäeva. „Eesti lipu värvid on eestlastele südamelähedased – need ühendavad põlvkondi, säilitavad vabaduse ajalugu ning väljendavad armastust oma maa ja identiteedi vastu“ (BNS).

Eesti lipp on enamat kui lihtsalt rahvuslik sümbol. Sinine meenutab meile taevast, merd, järvi ja lootust; must meie kodumaad ja meie rahva vastupidavust; valge aga sümboliseerib valgust, puhtust ja igatsust parema tuleviku järele. Need on värvid, mis elavad edasi eestlaste mälestustes, tegudes ja südametes.

4. juunil 1884 pühitseti Otepäe pastoraadis esimene sini-must-valge lipp. Sellest Eesti Üliõpilaste Seltsi lipust sai ühendav rahvuslik sümbol ja hiljem Eesti Vabariigi riigilipp.

05Mar/26

Etnomeedia filmib  Hõimuklubi huvitavaid sündmusi

Uudised
Etnomeedia filmib  Hõimuklubi huvitavaid sündmusi
Juba kolmandat aastat järjest on Etnomeedia Seltsi juht Aleksei Aleksejev filminud kõiki Hõimuklubi üritusi.
Hõimuklubi on Eesti kultuuri- ja teadusklubi, mis on pühendunud soome-ugri rahvastele, nende keeltele, kultuurile ja ajaloole.
2026. aasta jaanuaris-veebruaris toimus juba kolm üritust – kohtumist.
4. märtsil 2026 toimus kohtumine etnoloog Eva Toulouse’iga, PhD (Tartu Ülikool): udmurdi tüdrukute ja poiste täiskasvanuks saamise kombed ning muutused aastatel 1994–2019.
13Feb/26

Veebiseminar „Noored tehiskaaslaste kütkes“

Uudised

Veebiseminar „Noored tehiskaaslaste kütkes“

Eile, 12.02.2026 toimus veebiseminar „Noored tehiskaaslaste kütkes“, kus osales Niina Peerna, Õppe-ja Arengukeskuse EVA-Studiorum juhatuse esinaine.

 

Millest oli jutt?

Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak räägis, millistel eesmärkidel noored juturobotitega suhtlusesse astuvad ja milliseid ohte ning võimalusi selline suhtlus võib kaasa tuua.

 

 

 

Muuhulgas saime teada:

  • Kuidas noored juturoboteid kasutavad? Kuulasime näiteid nii loomingulistest rollimängudest kui ka katsetest leevendada kaotusevalu või üksindust.
  • Millal muutub tehiskaaslane paheliseks ja kuidas märgata ohte, näiteks enesehävituslikule käitumisele õhutamist?

Ettekande sisu tugines Eestis läbi viidud empiiriliste uuringute, teaduskirjanduses ilmunud artiklite, rahvusvahelises meedias avaldatud lugudele ning Andra Siibaku ja Giovanna Mascheroni koostöös valminud monograafiale “Children and AI – Changing Digital Childhoods?” (Palgrave, ilmumas).

Veebiseminar toimus Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Telia ühise projekti “Digimentorid” raames.

meedia.ut.ee