Emakeelepäev –  riiklik tähtpäev Eestis

Vähemusrahvuste Keskus “Radzima” õnnitleb Emakeele päeva puhul kõiki, kelle emakeel on eesti keel!

Emakeel on iga eestlase tegelik ja tõeline hinge keel.

Alates 1996. aastast tähistatakse Eestis igal aastal 14. märtsil Emakeelepäeva. Eesti keele ja eesti kultuuri päeva hakati tähistama 1996. aastal, Eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Selle päeva tähistamise idee algatajaks oli Sondas elav kooliõpetaja ja keeleteadlane Meinhard Laks

1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikult tähtpäevaks

Ilusat Naistepäeva, kallid naised!

Vähemusrahvuste Keskus “Radzima” õnnitleb armsaid, ilusaid ja õnnelikke, tarku ja edukaid, lahkeid ja rõõmsameelseid naisi aasta kõige õrnema ja kaunima päeva puhul!

Las see kevad kingib teile  soojust, mida jätkub terveks aastaks!

Olge alati kõige armastatum, vajalik, ilusam ja ainulaadsem!

Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide esindajate töökohtumine

Täna, 18. jaanuaril 2024, toimus Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel Eesti vähemusrahvuste katusorganisatsioonide esindajate töökoosolek.

Kutse sisu: 13. jaanuaril avasime uue teema-aasta – kultuuririkkuse aasta. Soovime selle aasta ka teie jaoks võimalikult tulemusrikkaks muuta.

Selleks kutsume teid teema-aasta oluliste partneritena töökohtumisele, kus räägime, kuidas saate kasutada teema-aastaks loodud võimalusi:

• ennast paremini nähtavaks-kuuldavaks teha
• leida koostööks teisi organisatsioone
• suhtluseks meediaga

Teema-aasta tiimi nimel

Ave Härsing

Kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht

Integratsiooni Sihtasutus

Tulemuslik kohtumine Tallinnas (Rävala 5, Integratsiooni Sihtasutus VI) ja veebis Teamsi vahendusel toimus väga sõbralikus õhkkonnas. Vähemusrahvuste  Keskuse “Radzima” poolt võttis koosolekust osa juhatuse liige Nina Peerna

Kinokompanii Etnomedia juht Aleksei Aleksejev viis läbi mari tantsu meistriklassi.

2024. aasta on Eestis kuulutatud Kultuuririkkuse aastaks.

Teema-aasta põhieesmärk on väärtustada ja kaitsta Eesti kultuuride mitmekesisust. Iga rahvas hoiab oma kombeid ja traditsioone ning tutvustab inimestele oma rahva kultuuri.

13.jaanuaril 2024 tutvustasid Tallinna Mari Selts ja filmifirma Ethnomedia Raplamaal Juuru külas (Eesti) kultuuride rikkuse aasta avamisel elanikele mari kultuuri. Nad rääkisid maride ajaloost, näitasid rahvariideid ja laulsid meloodilisi laule. Spetsiaalselt selleks pühaks valmistati mari rahvustoite: podkogyli ja tuara. Tallinna Mari Seltsi liige Anna Makejev esitas iidseid uurali maride laule.

Tallinna Mari Seltsi liige, filmikompanii Etnomedia juht Aleksei Aleksejev viis läbi mari tantsu meistriklassi. Külalistele meeldis õppida tantsima iidseid mari tantse: heinamaa mari tantsu, mägimari tantsu ja idamari tantsu.

Meistriklassi saad vaadata siit:

https://www.youtube.com/watch?v=sG8w5ETPRRU

Tallinnas Kadrioru lossis peeti  uhke maskeraadiball

Juba kümnendat korda peeti Kadrioru lossis särav maskiball. Üritus oli pühendatud vanale Uuele aastale ja toimus 13. jaanuaril 2024. aastal.

Palee täitus maskides ja karnevalikostüümides daamid ja härrad. Balli avasid Marina Tširkova kooli   õpilased tantsuga “Lumehelveste valss” Pähklipurejast.  Traditsiooniliselt oli maskiballil suur kontsert ja tantsukava.

Kostüümiballil – maskeraadil osalesid organisatsiooni “Türgi kool” ja teater-stuudio “Vepslaste hing” esindajad.